Õpipisik
By TÜ haridusteaduste instituut
Miks minna õpirändele?
Seekordne Õpipisik keskendub õpirändele. Miks minna vahelduseks õppima välismaale ja kuidas end õpirändeks ette valmistada? Nendel teemadel vestleme haridusteaduste instituudi tudengitega.
Esmalt teeme juttu Eva Margareta Pätsiga, kes tudeeris Uppsalas ja Viinis logopeediat ning seejärel on mikrofoni ees tänavu logopeedia magistriõppe lõpetanud ja Antwerpenis õppinud Katre Vahter.
Vaata lisainfot https://ut.ee/et/sisu/erasmus-uleilmne-opiranne-0
#Õpipisik #Õpiränne #Erasmus #Logopeedia #HaridusteadusteInstituut #TartuÜlikool #Tudengielu #Uppsala #Viin #Antwerpen #Unitartu
Mida pakub alustava õpetaja tugiprogramm?
Alanud õppeaasta puhul tervitame kõiki kuulajaid ning võtame fookusesse alustava õpetaja tugiprogrammi. Uurime, kellele see mõeldud on, milliseid tegevusi ja tuge see sisaldab ning kuidas programmis osalemine aitab päriselt koolitöös hakkama saada.
Stuudios on Liina Lepp ja Anne Raam haridusteaduste instituudist, kes avavad programmi telgitaguseid, ning oma kogemust jagab sel kevadel tugiprogrammi läbinud Anu Tensing.
Kuula ja saa teada, kuidas tugiprogramm aitab õpetajatel enesekindlamalt alustada ning kujundada tugeva õpetajate kogukonna.
#õpetaja #haridus #õpetajakoolitus #õpetajatoetus #tugiprogramm #õppimine #Õpipisik #TartuÜlikool #haridusteadused #õpetajakutse #uusõppeaasta
Mida toovad uued õpetaja kutsestandardid?
Tänavu 1. septembrist jõustuvad Eestis uued õpetaja kutsestandardid. Millised on olulisemad muudatused ja miks neid vaja oli? Kuidas mõjutavad need õpetajate igapäevatööd ja karjäärivõimalusi?
Stuudios arutavad Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Margit Timakov ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juht Margus Pedaste.
Kuula, kuidas uus süsteem avardab võimalusi abiõpetajatele ja huvihariduse õpetajatele, miks tõsteti enesehoid esikohale ning kuidas portfoolio muutub kutse taotlemisel keskseks tööriistaks.
Kutseõpetaja põnev elukutse
🎧 Milline on kutseõpetaja roll tänases hariduses? Saates on külas Carolin Arnold – tegutsev tantsuõpetaja ja Tartu Ülikooli kutseõpetaja õppekava tudeng. Räägime, miks spetsialistist saab õpetaja, kuidas õpe sobitub tööeluga ning millised on selle ameti müüdid ja võimalused. Avame ukse erialasse, mis aitab noortel leida tee tagasi haridusse.
🎓 Kuula, kui kaalud karjääri kutsehariduses!
#õpipisik #kutseõpetaja #kutseharidus #tartuuniversity #haridusteadus #täiskasvanuharidus #elukestevõpe #õpetajaelu #tulevikuharidus #hariduspodcast #unitartu #õpetajakoolitus #karjäärimuutus #tartuülikool
Miks valida õpetajakutse?
Miks otsustab noor inimene hakata õpetajaks? Milline on tee Tartu Ülikooli loodus- ja reaalainete õpetamise õppekavale ning mida see päriselt endast kujutab?
Saates räägib Nikita Kljukin ausalt ja kirglikult oma haridusteest, valikutest ja sisemisest kutsumusest. Juttu tuleb tänasest tudengielust, praktilistest kogemustest koolis, teaduspõhisest õpetamisest, sotsiaalpedagoogikast ja õpetaja rollist muutuvas maailmas.
Nikita jagab, miks ta usub, et õpetajaamet ei kao ka tehisaru ajastul, ning kuidas ülikooliõpingud aitavad kasvada mitte ainult professionaalina, vaid ka inimesena. Ta toob esile tudengielu rõõmud, stipendiumivõimalused ja kutsub noori üles usaldama iseenda huvisid ja sisemist uudishimu.
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis on võimalik õppida viiel bakalaureuse- ja kuuel magistriõppekaval, samuti haridusteaduse doktoriõppes. Vaata lähemalt siit.
#tudengielu #õpetajaks #tartuülikool #unitartu #pedagoogika #haridustulevik
Kellele sobib klassiõpetaja amet?
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi viienda kursuse klassiõpetaja õppekava tudengid Kaileen Geidik ja Keilit Adson jagavad oma teekonda ja mõtteid klassiõpetaja eriala valikust ning õpingutest. Nad räägivad, miks just klassiõpetaja amet on neile südamelähedane.
Klassiõpetajaks õppides saad laiapõhjalise hariduse mitmetes ainetes ning praktilisi kogemusi erinevates koolides, kus esialgu vaadeldakse ja hiljem juba iseseisvalt õpetatakse.
Alguses võib klassi ees esinemine olla hirmutav, kuid kogemus ja juhendajate toetus muudavad selle aina lihtsamaks. Tänapäeva õpetaja peab oskama kasutada digivahendeid ja kohaneda laste erinevate vajadustega. Magistrikraad avab lisaks koolitööle ka muid karjäärivõimalusi.
Tudengite sõnul on tugev kogukond ning toetavad õppejõud haridusteaduste instituudis oluline väärtus. Nad julgustavad kõiki noori kaaluma klassiõpetaja eriala, mis pakub mitmekesiseid võimalusi, annab hea ettevalmistuse ja toetab vaimset tervist.
#ÕpetajaElu #Klassiõpetaja #TartuÜlikool #Haridus #Õpetajaks #Õpingud #NooredÕpetajad #Tulevik #Haridusuuendus #Pedagoogika #Õpipisik #TulevikuÕpetaja
Kuidas sünnib üks lasteaiaõpetaja?
Selles episoodis heidame pilgu Tartu Ülikooli koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekavasse ning räägime sellest, milline on tänapäevane õpetajakoolitus ja mida tähendab päriselt õpetajaks sirgumine?
Meie külalisteks on kolmanda kursuse tudengid Kristiina Mäemuru ja Carmen Jastremski, kes jagavad oma ausaid mõtteid, inspireerivaid lugusid praktikast ja kogemusi õpingute jooksul.
Milline on õpetaja roll 21. sajandi lasteaias? Miks on lapsekeskne lähenemine oluline? Kuidas tulla toime keeruliste olukordadega ja miks tasub seda elukutset armastada?
Kuula, kui tahad teada, kuidas sünnivad pühendunud õpetajad ja miks lasteaed pole ammu enam pelgalt koht, kus mängitakse ja maalitakse.
Uuri lähemalt ka https://ut.ee/et/oppekavad/koolieelse-lasteasutuse-opetaja
Kuidas seada õppimisel päriselt toimivaid eesmärke?
Vestleme Kõue Heintaluga, kes uurib oma doktoritöös eesmärgistamise rolli üliõpilaste enesereguleeritud õppes digitaalses keskkonnas. Ta selgitab, kuidas eesmärkide seadmine mõjutab õpilaste motivatsiooni, õppimisstrateegiaid ja akadeemilisi tulemusi.
Kõue tutvustab oma värsket teadusartiklit, kus analüüsitakse eesmärgistamise ja eesmärgi suunitluse teooriate erinevusi ning täiendavust. Ta rõhutab sisemise motivatsiooni olulisust ja arutleb, kuidas tulemuslikkusele liialt suunatud eesmärgid võivad tekitada stressi ja ärevust.
Lisaks pakub ta välja praktilisi soovitusi nii tudengitele kui ka õppejõududele, kuidas seada realistlikke ja tõhusaid eesmärke, neid regulaarselt jälgida ning vajadusel kohandada.
Kokkuvõttes julgustab Kõue tudengeid olema enda vastu lahked ning mõtestama põhjalikult läbi oma eesmärgid ja õpiteekonna.
Miks õppida haridustehnoloogiat?
Õpipisiku uues episoodis uurime haridustehnoloogia rolli tänapäeva õppes ja seda, kuidas tehnoloogia saab muuta õppimise tõhusamaks ning kaasavamaks. Meie külaliseks on Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia nooremteadur Pirjo Mõttus.
Pirjo selgitab, mida haridustehnoloogid teevad ja kuidas see valdkond toetab õpetajaid ning õppijaid. Räägime, kuidas digilahendused klassiruumis töötavad, miks haridustehnoloogia ei ole ainult IT-spetsialistide pärusmaa ning milliseid võimalusi pakub Tartu Ülikooli haridustehnoloogia magistriprogramm, mille vastuvõtt kestab 15. märtsini.
Lisaks arutleme, kuidas tehisintellekt ja uued tehnoloogiad haridust muudavad ning millised oskused on õpetajatele tulevikus hädavajalikud.
Mida pakub kestliku arengu haridus?
Episoodis rääkisime kestliku arengu ja hariduse seostest, keskendudes sellele, kuidas noori paremini kaasata ning uurisime, millised on õpetajate väljakutsed ja võimalused.
Vestluses osalesid Tartu Ülikooli doktorandid Marie Johanna Univer ja Liisi Pajula, kes jagasid oma kogemusi ja mõtteid kestliku arengu hariduse vajalikkusest ning selle rakendamise võimalustest koolides. Arutleti ka noorte rolli, süsteemsete muutuste ja hariduslike meetodite üle, mis aitaksid kestliku arengu põhimõtteid paremini mõista.
TÜ osaleb ka näiteks projektis CultureNature Literacy, mille eesmärk on pakkuda kestlikkuse probleemidega tegelemiseks tavapärasest katastrofiseerimisest erinevaid narratiive ja seega jõustada nii õpetajaid kui õpilasi nendega tegelema.
Episoodi peamised jutupunktid olid:
Kestlik areng hariduses – Kestlik areng ei tähenda ainult keskkonnahoidu, vaid hõlmab ka ühiskondlikku aktiivsust, tervist ja üldist eluviisi, mis tagaks tulevastele põlvedele võrdsed võimalused.
Noorte roll ja kaasamine – Noored on keskkonnateadlikud, kuid tunnevad tihti, et nende hääl ei ole kuuldav. On vaja positiivseid tulevikuvisioone, mis julgustaksid neid tegutsema.
Õpetajate väljakutsed – Peamisteks probleemideks on ajapuudus ja õppeainete killustatus. Samuti napib koordineeritud ja kergesti kättesaadavat materjali, mis aitaks õpetajatel kestlikkuse teemasid paremini integreerida.
Haridussüsteemi toetus ja muutused – Koolid peaksid edendama ainetevahelist koostööd ja siduma formaalharidust mitteformaalsete haridusprojektidega, et muuta kestliku arengu õpetamine sujuvamaks ja süsteemsemaks.
Rohepööre vs rohepesu – Oluline on õpetada kriitilist mõtlemist, et noored suudaksid eristada tegelikke keskkonnasõbralikke lahendusi ja rohepesu ehk näilist keskkonnahoidu, mis tegelikult soodustab ületarbimist.
Kohalik vs globaalne lähenemine – Kestliku arengu õpetamisel tuleks keskenduda kohalike probleemide lahendamisele, kuna see loob käegakatsutavaid tulemusi ja aitab paremini mõista ka globaalseid protsesse.
Noorte informeeritus ja sotsiaalmeedia mõju – Paljud noored saavad oma info TikTokist ja mujalt sotsiaalmeediast, kuid see võib viia info mullistumiseni ning vähendada teadlikkust laiematest ühiskondlikest protsessidest.
Praktilised lahendused – Noorte harjumuste jälgimine (nt tarbimise ja jäätmete päevik), uurimistööde tegemine ning tähenduslike arutelude soodustamine aitavad neil mõista kestlikku arengut ja oma rolli selle saavutamisel.
Kes on NEET-noored?
2021. aasta lõpus oli Eestis 18000 noort, kes ei õppinud, töötanud ega olnud treeningul. Neid nimetatakse NEET-noorteks. Hiljuti ilmus sel teemal teadusartikkel, mille loomisel osalesid lisaks Eestile partnerid Maltalt, Põhja-Makedooniast ja Türgist. Stuudios räägivad uurimusest lähemalt õpetajahariduse nooremlektor Kerli Kõiv ja haridusteaduste kaasprofessor Katrin Saks.
Haridusinnovatsioonikeskus 20
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridusinnovatsiooni keskusel täitus tänavu 20 aastat. Millised on keskuse peamised eesmärgid hariduse arendamisel ja kuidas toimub teadustöö tulemuste rakendamine praktilisel tasandil? Neil teemadel vestleme haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Anne Raami ja õppekavateooria nooremlektor Maria Jürimäega.
Milline on tuleviku klassiruum?
Õpipisiku uues episoodis on külas Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja, kaasprofessor Emanuele Bardone.
Räägime lähemalt teadusprojektist “Tulevikuklassiruumi visioon ja selle vahendamine”. Selle eesmärk on uurida "sotsiotehniliste kujutluste" loomise protsessi ning saada uut teadmist, kuidas üha uueneva tehnoloogia rakendamine hariduses võib õppimist ja õpilaste sotsiaalset arengut tõhusamaks muuta.
Uuring võtab lähivaatluse alla Eesti ja Rootsi haridustehnoloogiaettevõtted, mis realiseerivad oma kujutlusi tulevikuklassiruumi arendamisest disaini- ja tootearendustöös, turunduses ja esitlustes, katsetustes ja reaalsetes klassiruumides. Saade on inglise keeles.
#futureclassroom #edtech
Kellele kuulub õppekava?
Värske Õpipisik uurib, kellele kuulub õppekava?
Uuringud on näidanud, et õppekavauuenduste edu sõltub tihti õpetajate arusaamadest, ootustest ja omanikutundest nende uuenduste suhtes. Sestap on oluline, et õpetajad mõistaksid õppekavapoliitika muudatuste põhjuseid ja neis kajastuvaid ideid ning omaksid nende suhtes omanikutunnet.
Räägime uues Õpipisiku episoodis õppekava-alasest omanikutundest Piret Viirpaluga, kes kaitses tänavu sügisel haridusteaduste instituudis sel teemal oma doktoritöö.
Loe Viirpalu doktoritöö kokkuvõtet ka Õpetajate Lehe artiklist.
Nutiseadmed koolis: keelata või reguleerida?
Sel sügisel nägi ilmavalgust avalik kiri, milles Eesti lapsevanemad ja hariduseksperdid soovisid, et riik töötaks välja reeglid nutiseadmete kasutamiseks koolis. Osa riike on tänaseks nutifonide kasutamise koolides keelustanud.
Mida võiks selles osas ette võtta, kui teadusuuringutele otsa vaadata ja kuidas näevad kooliõpilased kogu temaatikat oma pilgu läbi?
Stuudios on sel teemal arutlemas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor Andra Siibak, haridusteaduste instituudi juhataja ning haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste ja Tartu Kivilinna Kooli 9. klassi õpilased Rebecca ja Markus.
#nutiseadmed #nutifon #kool
Mis mõjutab matemaatika õppimist?
Uues episoodis on külas Äli Leijen, Kristi Pikk ja Katre Kikkas. Räägime põhjalikumalt rahvusvahelisest projektist „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses: pikiuuring kuues Euroopa riigis“. Saame teada, miks ja kuidas uuriti matemaatika õppimise motivatsiooni, mida leiti seoses õpetajate uskumuste ning praktikatega ja millist rolli mängib matemaatika õppimise juures sotsiaalmajanduslik taust.
Pedagogicumi erisaade: tehisaru hariduses ja koolis
Mida toob kaasa tehisaru üha laiem levik haridussüsteemile ja koolidele? Saate külaliseks on Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru, kelle sõnul on tehisaru kasutamisest tähtsam oskus see, kui inimene oskab kriitiliselt mõelda ja jälgida, mida tehisaru ütleb. Teadlase meelest saab tehisaru koolis kasutada lisatoena ehk isikliku tuutorina, ent see ei suuda inimõpetajat asendada. Jaan Aru arvab ka, et Eesti võiks olla riik, kus on kõige rohkem neid õpilasi, kes teavad, kuidas tehisaru mõistlikult kasutada. Saatejuht on Pedagogicumi koordinaator Kerstin Vestel.
Kuidas tulla toime ATH-ga?
Mida võtta ette, kui õpetajal või tugispetsialistil on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)? Missugune on sel puhul tööga toimetulek ja milliseid strateegiaid kasutatakse, et ATH sümptomitest tulenevaid raskusi vähendada? Millised võivad lisaks varjukülgedele olla ATH positiivsed pooled? Vestleme haridusteaduste instituudi eripedagoogika vilistlase Eneli Pääroga, kes kaitses just sel teemal tänavu oma magistritöö.
Kuidas õpetada lapsele sotsiaalseid oskuseid?
Kuidas valmistada last ette eluks gruppides ja ühiskonnas? Mis puhul võib last sotsiaalselt pädevaks pidada ja milliseid sotsiaalseid oskusi ta selleks peab omandama? Milliseid tüüpilisi vigu teevad vanemad laste kasvatamisel? Nendel teemadel vestleme haridusteaduste instituudi õppekorralduse lektor Heiki Kripsiga, kellel ilmus hiljuti raamat “Lapsele sotsiaalsete oskuste õpetamine”.
Kui tõhus on kaasav haridus?
Haridusteaduste instituudi poolt läbiviidud uuringu „Kaasava hariduskorralduse tõhusus üldhariduses 2023“ eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas on Eestis rakendunud kaasav hariduskorraldus ning milliseid meetmeid tuleks kavandada kaasava hariduskorralduse edasiseks toetamiseks ja arendamiseks. Uuringust räägivad lähemalt Gerli Silm ja Tiina Kivirand.
Õpetama õppimine: mida arvavad doktorandid?
Kuidas erinevad õppimisviisid doktorantide õpetamise õppimist kujundavad? Sellest räägime Triinu Soomerega, kes kaitses hiljuti väitekirja "Doktorantide arvamused õpetama õppimisest kõrghariduse kontekstis". Lisaks saame teada, mis on fenomenograafia ja mida kujutab endast transformatiivne õppimine.
Eestikeelsele õppele üleminek ehk projekt LapsEST
Seekord on taskuhäälingul külas Õpetajate seminari juhataja ja algõpetuse professor Krista Uibu, kellega räägime projektist LapsEST.
Projekt „Tehnoloogiaga rikastatud mängude loomine lasteaedadele eesti keele õppeks“ (LapsEST) toetab eestikeelsele õppele üleminekut ja üldharidusprogrammi elluviimist Eestis. Selle eesmärk oli luua tehnoloogiaga rikastatud mängud eesti keele õpetamiseks lasteaia venekeelsetele ja keelekümblusrühmadele.
Mida annab kaasava hariduse õppekava?
Uues episoodis on külas haridusteaduste instituudi tudengid Piret Arendi, Kaire Roonurm ja Tiina Saarmas. Magistrandid räägivad sellest, miks nad astusid kaasava hariduse õppekavale õppima, kellele see üldse sobib ja kuidas nad praktikutena õpitut oma igapäevases tööelus rakendada saavad.
Miks õppida eripedagoogikat ja logopeediat?
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika ja logopeedia magistriõppekava üliõpilased Anni Varjo ja Laura-Liis Nõmme räägivad oma õppimis- ja praktikakogemustest ning sellest, kuidas nad üldse jõudsid eripedagoogika ja logopeedia õppekavale õppima.
Põhikooli mitme aine õpetaja magistriõppekava
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi põhikooli mitme aine õpetaja magistriõppekava üliõpilased Minna Marleen Meremaa, Kertu Säinas ja vilistlane Anni Remmelgas räägivad oma kogemustest õpingutel ja tööelus. Muuhulgas tuleb juttu sellest, milline inimene sobib õpetajaks ja milline sotsiaalpedagoogiks ning kuidas õppida nii, et jõuda ka võidukalt õpingute lõpuni.
Külli Hiiemäe-Metsar: kuidas arendada ettevõtluspädevust?
Miks arendada majanduslikku mõtlemist ja ettevõtlikkust juba lapseeast peale? Mis seis valitseb meie ettevõtlusõppe maastikul ja milliseid programme on noorte jaoks loodud? Kuidas tegutsevad õpilasfirmad? Nendel teemadel vestleme haridusteaduste instituudi algõpetuse nooremlektor Külli Hiiemäe-Metsari ja klassiõpetaja õppekaval õppiva Melany Lensiniga, kes osales Eesti Õpilasfirmade konkursi superfinaalis 2022.aastal õpilasfirma Cafessa liikmena.
Maarja Sõrmus: kuidas motiveerida matemaatikat õppima?
Uues episoodis räägime matemaatika õppimisest ning sellest, kuidas motiveerida õpilasi matemaatikat õppima. Kõneleme lähemalt projektist „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses” ja vestluskaaslaseks on haridusteaduste instituudi õpetajate seminari matemaatika didaktika nooremlektor ja haridusteaduste nooremteadur Maarja Sõrmus.
Mis peitub projekti „Kliimateadlik” taga?
Kas kliimamuutus on müüt või tegelikkus? Kas minust ka midagi sõltub ja kuidas see meid mõjutab? Kas võidelda kliimamuutuse vastu või muutustega kohaneda? Kui kliimateadlikud on eestlased ja maltalased? Nende küsimustega tegeleb projekt „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks”.
Projektist räägivad haridusteaduste instituudi Õpetajate seminari loodusteaduste didaktika nooremlektorid Aigi Kikkas ja Kaire Jõgi ning Narva kolledži alushariduse nooremlektor Katrin Saluvee.
Liina Kersna: kuidas toetada õpilaste eneseregulatsiooni?
"Õpipisiku" taskuhäälingu uues episoodis vestleme Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Liina Kersnaga. Liina uurib oma väitekirja raames seda, kuidas toimub erinevate pedagoogiliste lähenemistega üldhariduskoolides õpilaste eneseregulatsiooni toetamine. Vaatleme, milliseid alternatiivseid pedagoogilisi lähenemisi on Eestis lisaks tavakoolile. Kuna Kersna on olnud ka haridus- ja teadusminister, siis räägime koolidest ja hariduse olukorrast ning tulevikust laiemalt. Samuti tuleb jutuks Liina haridustee ja tööalane areng. Saatejuht on Sven Paulus.
Lii Kaudne: kuidas toetada lapse enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengut?
Seekordses "Õpipisiku" saates kõnelevad kaasava hariduse nooremlektor Lii Kaudne ja haridusteaduste instituudi tudeng Cäro-Ly Helve teemal, kuidas toetada lapse enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengut. Kuivõrd Kaudne selgitab, mida saab enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengu toetamiseks ära teha nii koolis kui ka kodus, sobib saade nii haridustöötajatele kui ka lapsevanematele.
Pille Nelis: mis on kaasav haridus?
"Õpipisiku" uues saates kõnelevad haridusteaduste nooremlektor Pille Nelis ja kaasava hariduse nooremlektor Carolina Šuman kaasava hariduse tähendusest. Kuivõrd Pille Nelis uurib kaasavat haridust enda doktoritöös, on ta tutvunud suure hulga teaduskirjandusega, mis kaasavat haridust puudutab, ning jagab sealt leitud infot saateski. Juttu tuleb kaasava hariduse võtmetunnustest, aga ka selle eelistest ja murekohtadest, nagu suhtlemisviisid või konfliktid laste vahel.
Mario Mäeots: milleks meile digipedagoogika?
"Õpipisiku" seekordses saates kõnelevad haridustehnoloogia kaasprofessor Mario Mäeots ja Laululinnu lasteaia Eerika filiaali õppealajuhataja Vieno Rjabova digipedagoogika teemadel. Mäeotsa sõnul ei saa teadlane õpetajale ette öelda, millist digipedagoogilist vahendit on kõige parem kasutada. Õpetaja peaks õpetamisviisi ise valima, lähtudes nii õpetatavast materjalist kui ka enda oskustest. Ometi on teadlasel võimalik õpetajale tutvustada nii võimalusi kui ka ohukohti, mis digipedagoogikaga kaasnevad, ning just seda Mäeots ja Rjabova "Õpipisiku" uues saates teevadki.
Pedagogicumi erisaade: kuidas toetab õpilase arengut reisiõpe?
"Õpipisiku" teises Pedagogicumi erisaates kõneleb TÜ kultuuriteaduste instituudi eesti kirjanduse lektor Andrus Org võimalustest, kuidas saab reisiõpe toetada õpilase arengut. Ühelt poolt aitab reisiõpe Oru sõnul arendada oma peaga mõtlemist, oma kätega tegemist ja oma südamega tundmist. Teisalt suunab reisiõpe õpilasi ka koostööle ja loob jagatud kogemusi, ütleb Org ning julgustab õpetajaid reisiõppega katsetama.
Taskuhääling on valminud projekti “Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine” raames, mida toetas Euroopa Sotsiaalfond.
Äli Leijen: kuidas aitab õpetajat tegevusvõimekusega tegelemine?
"Õpipisiku" uues saates vestlevad TÜ haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor Äli Leijen ja haridusinnovatsiooni tudeng Liisi Pajula õpetaja agentsusest ehk tegevusvõimekusest. Leijen võtab tegevusvõimekuse mõiste kokku nii: kui identiteet näitab seda, kes ma olen, siis tegevusvõimekus näitab seda, mida ma teen ja kui palju ma saan oma tegevust ise kujundada. Miks on aga oluline, et õpetaja oleks siis tegevusvõimekas, ning kuidas tegevusvõimekust toetada saab, kuulete lähemalt juba saatest. Küllap leiavad arutelust mõtteainet nii haridusjuhid, õpetajatudengid kui ka loomulikult õpetajad ise.
Pedagogicumi erisaade: kuidas tõsta sisemist motivatsiooni kehalise kasvatuse ainetunnis?
"Õpipisiku" taskuhäälingus ilmub seekord Pedagogicumi kompetentsikeskuse erisaade, mis keskendub sisemise motivatsiooni tõstmisele kehalise kasvatuse ainetunnis. Saates selgitab TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi sporditeaduste teadur Henri Tilga, milles seisneb sisemine motivatsioon ja miks on oluline seda õpilastes tõsta. Võimalusi, kuidas õpilaste sisemist motivatsiooni tõsta, kirjeldab Tilga küll kehalise kasvatuse ainetunni näitel, kuid sarnased strateegiad on ülekantavad teistessegi ainetundidesse.
Taskuhääling on valminud projekti “Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine” raames, mida toetas Euroopa Sotsiaalfond.
Krista Uibu: kuidas toetada õpilaste tekstimõistmise arengut?
"Õpipisiku" seekordses saates kõneleb TÜ haridusteaduste instituudi algõpetuse professor Krista Uibu tekstimõistmisest ning teda intervjueerib Tartu Hansa Kooli õpetaja Stefi Tomp. Juttu tuleb esiteks tekstimõistmise ja funktsionaalse lugemisoskuse tähendusest, teisalt antakse ka praktilisi soovitusi. Näiteks kõneleb Uibu strateegiatest ja meetoditest, mille abil saavad õpetajad toetada oma õpilaste tekstimõistmise arengut, ning annab nõu lapsevanematelegi.
Tudengite erisaade: koolipäeva algusaja edasilükkamine
"Õpipisiku" esimeses tudengite erisaates tuleb juttu koolipäeva algusaja edasilükkamisest. Arutatakse muu hulgas, miks on koolinoortel keeruline esimestes tundides keskenduda, mis kasu on kas või 20 minutit pikemast uneajast ning kas Eesti koolid võiksid tulevikus tunde hiljem alustada. Ekspertidena on saates külas unetehnoloog ja -nõustaja Kene Vernik, koolipsühholoogide ühingu juhatuse liige Ada Urm ja Tervise Arengu Instituudi krooniliste haiguste osakonna juhataja Merle Havik. Saate salvestasid sel kevadel TÜ haridusteaduste instituudi haridusinnovatsiooni tudengid Triinu Aaviku, Maarja Vaikmaa, Merilin Sarapuu, Leelo Viidu ja Merili Kärner.
Ingrid Koni: kuidas toetada õppimist?
"Õpipisiku" esimeses saates kõneleb TÜ haridusteaduste instituudi pedagoogika lektor Ingrid Koni õppimise toetamisest ning teda intervjueerib haridusinnovatsiooni õppekava vilistlane Eveli Laats. Juttu tuleb sellest, mida üldse tähendab õppimise toetamine ning kuidas seda ülikoolis teha, et vältida muredega üksi jäämist, läbipõlemist ja õpingute katkestamist. Mõtteainet jagub saates nii haridustöötajatele kui ka tudengitele.