Andmehääling

Andmehäälingu uues osas räägime Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni juhi Liisa-Maria Leesiga kaugtööst, kaameratest, läbipääsusüsteemidest ja töötajate tegevuse jälgimisest. Arutame, milliseid andmeid tööandjal tegelikult vaja on ning miks on turvalise töökeskkonna kõrval sama oluline töötaja privaatsus ja usaldus.

🔐 Rikkumine juhtus – mis nüüd?
Seekordses Andmehäälingus uurime, kuidas käituda, kui isikuandmed on ohus. Millal tuleb rikkumisest teavitada, mis on rikkumisteade ning miks võib viivitus kalliks maksma minna? Stuudios jagavad praktilisi nõuandeid AKI tehnoloogia valdkonnajuht Urmo Parm ja andmeturbe ekspert Eleri Karu.

👉 Kuula ja saa teada, kuidas kriisiolukorras õigesti reageerida ning usaldust säilitada.

Kas tead, mis vahe on andmeturbel, infoturbel ja küberturvalisusel? Lihtsustatult:

• Andmed on informatsioon ilma tähenduseta,
• Informatsioon on andmetele lisatud tähendus,
• Küberturvalisus keskendub digitaalse teabe ja süsteemide kaitsele.

Infoturbe eesmärk on kaitsta organisatsiooni äriprotsesse korralduslike ja tehnoloogiliste turvameetmetega. Millest alustada? Kõigepealt kaardista, mida sinu organisatsioon teeb ja milliseid äriprotsesse see hõlmab. Seejärel tee selgeks, millised varad sul kasutusel on – olgu need klientideandmed, dokumendid, töötajad, infosüsteemid või valveseadmed.

Infoturve ja andmekaitse on pidev protsess, mis nõuab tähelepanu ja uuendusi iga päev.

Uuri ja loe lisaks

Millal piisab koostöölepingust ja millal on hädavajalik andmetöötlusleping?
Geili Keppi külaliseks on Ellex Raidla andmekaitse ja IT-õiguse ekspert Merlin Liis-Toomela.
Räägime, kuidas eristada andmetöötlejate rolle, millised riskid kaasnevad rollide segiajamisega ja mida peab üks korralik andmetöötlusleping kindlasti sisaldama.

Mis on õigustatud huvi ja miks see tekitab nii palju segadust?

Uues Andmekaitse Inspektsiooni Andmehäälingu osas sukeldume ühte isikuandmete töötlemise kõige keerulisemasse ja enim vääritimõistetud õiguslikku alusesse – õigustatud huvi.

AKI juristid Geili Keppi, Jaana Sahk-Labi ja Jekaterina Aader selgitavad:

• millal saab ettevõte õigustatud huvi alusel andmeid töödelda,

• mida tähendab huvide tasakaalustamine,

• ja millal sellele alusele kindlasti loota ei saa.

Kas andmekaitsetingimused on lihtsalt linnuke või midagi enamat?

Selles episoodis räägime TKM Grupp AS-i vastavuskontrolli- ja andmekaitsespetsialisti Liis Milleriga, miks andmekaitsetingimused olulised on.

👉 Kuidas tagada, et inimene saab oma andmetest päriselt aru?
👉 Mida tähendab läbipaistvus ettevõttes?
👉 Miks on andmekaitsetingimused ettevõtte usaldusväärsuse proovikivi?

🎧 Kuula ja saa teada, kas andmekaitsetingimused on kogu asja võlu või on need hoopis kogu asja „jäämäe tipp“.

Episood valmis Euroopa Liidu CERV programmi rahastuse toel. Mõnusat kuulamist!

Loe rohkem

Tänases episoodis võtavad AKI juristid Geili Keppi ja Terje Enula luubi alla andmekaitsealase mõjuhinnangu.

• Mis see täpselt on ja miks see kasulik on?
• Kuidas erineb see riskianalüüsist?
• Ja mis juhtub siis, kui see jätta tegemata?

Kuula ja saa teada, kuidas mõjuhinnang aitab andmetöötlejal riske hinnata, ohtusid maandada ning tagada, et isikuandmed on kaitstud – sest andmekaitse pole ainult bürokraatia.

Vaata lisaks:

Andmehääling alustas oma kolmanda hooajaga. Tänases saates on külas Tallinna linna andmekaitsejuht Merit Valgjärv, kes annab põgusa ülevaate linna andmetöötlustoimingutest.

• Mis asi on andmetöötlustoimingute ülevaade?

• Kellel peab selline ülevaade olema?

• Mida ülevaade sisaldama peab?

• Kes peaks sellist ülevaadet üldse täitma?
• Kas ülevaade peab kõigile avalik olema?

Andmehääling on naasnud suvepuhkuselt ja värskes episoodis on septembrile kohaselt põhiteemaks noored.

Saatejuhil Geili Keppil on külas Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak, kes toob markantseid näiteid oma tööelust ja räägib ka veebipolitseiniku tööst.

Loomulikult ei saa Andmehäälingu saates mööda vaadata andmekaitsest ja erinevatest soovitustest ning kasulikest näpunäidetest.

Mõnusat kuulamist!

Vaata ka:

Mis saab siis kui lapsevanemate tahe on erinev?

Kuidas saavad laste huvid kaitstud?

Kes annab nõusoleku lapse eest ja kuidas on see reguleeritud?

 Seda kõike kuula Arvamusfestivalil aset leidnud arutelul, mille päevajuht on Andmekaitse Inspektsiooni koostöövaldkonna juht Maarja Kirss.

Lisaks talle arutavad kaasa Andres Aru (Õiguskantsleri Kantselei Laste ja noorte õiguste osakonna juhataja), Helen Hääl (advokaat), Kerli Valner (Lastekaitse Liidu projekti Targalt internetis teavitustööjuht), Mia-Ly Läänesaar (Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik).

Tänases saates on meie juristil Geili Keppil taaskord külas inspektsiooni tehnoloogia valdkonna juht Urmo Parm. Eksperdid räägivad seekord hoopis biomeetriast.

• Mis imeloom see biomeetria ikkagi on ja miks sellest meie saates juttu tehakse?

• Kas selle kasutamisel võib olla ka murekohti või on see täiesti turvaline?

• Millal on tegemist biomeetrilise andmetöötlusega?

• Kas inimese käekiri võib olla üks biomeetria osa? 

• Kas inimese pilt või video võib seda olla? Kui jah, siis millistel juhtudel?

• Misasi on räsi?

Põgusalt räägitakse ka biomeetrilisest autentimisest ja mis vahe on autentimisel ja identifitseerimisel. Kõigest sellest ja paljust muust kuula meie uhiuuest 15. Andmehäälingu osast!

Mõnusat kuulamist!

Loe ka 

Käesoleval aastal tuli Euroopa Andmekaitsenõukogu välja arvamusega, kuidas suurte veebiplatvormide puhul maksa või nõustu mudelid täidavad kehtiva IKÜM-i (isikuandmete kaitse üldmäärus) nõusoleku tingimusi.

Tänases saates arutavad Andmekaitse Inspektsiooni rahvusvahelise õiguse valdkonna juht Jaana Sahk-Labi ja inspektsiooni jurist Geili Keppi nõustu või maksa veebiplatvormide mudelist.

Avatakse antud mudeli sisu, kuid ühtlasi tuuakse välja selle kitsaskohad.

• Mis on käitumuslik reklaam?
• Milline on suur veebiplatvorm?
• Millistele tingimustele peaks nõusolek vastama, et see vastaks IKÜM-i mõttes vabatahtlikkusele?
• Mis on täpsemalt selle mudeli põhiprobleem ja miks see nii suurt kõlapinda on saanud?
• Kas selliste mudelite kasutuselevõtmine võiks tulevikus vähendada sotsiaalvõrgustike kasutamist? Kas ja mis lahendusi pakub siinkohal välja tänase saate külaline?

Vaata ka:

Teinekord piisab ohu tõrjumiseks vaid paarikümnest eurost.

Tänases osas arutavad AKI tehnoloogia valdkonna juht Urmo Parm, AKI andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog ja turvatestija, ekspert ning koolitaja Elar Lang ettevõttest Clarified Security OÜ infoturbest  ja sellega kaasaskäivatest eksimustest.

Saates leiad vastuse, mis rolli omab infoturve andmekaitses, mis vahe on infoturbel  ja küberturvalisusel ja mis on eelnimetatute eesmärk.

Kas paroolist piisab? Mis on kaheastmeline autentimine? Miks on olulised käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus?

Spetsialistid räägivad ka tagavarakoopiate vajalikkusest, testimisest ja erinevatest riskidest. Puudutatakse põgusalt turvatestija tööd, räägitakse ohu mudeldamisest ja nn evakuatsiooniplaanist.

Uuri lisaks:

Andmehäälingu üheteistkümnes osa on väga eriline, sest üheltpoolt on tegemist loomulikult andmekaitsealase taskuhäälinguga, kuid seekord puudutame väga lähedalt ka töökiusu ja vaimse tervise temaatikat. Külas on Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ja psühholoog Rita Rätsepp.

Kas teadsid, et veedame 75% oma ajast tööl olles?

Kuidas tunned ennast siis kui terve tööl olemise aja sind keegi läbi kaameraisilma jälgib?

Mida võib see kaasa tuua sinu vaimule või hoopis füüsisele?

Miks on üldse tarvidus kasutada töötajate jälgimiseks kaamerat?

Küsimusi, mida saates hekseldatakse on veel mitmeid, seega head kuulamist!

„Kas õhuke riik või tugev järelevalve?“

Tänane podcasti osa on väga eriline, sest külas on Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis, kellel täitub käesoleval aastal juba viies ametis oldud aasta.

Ühtlasi on tegemist inspektsiooni 25. tegevusaastaga, mille tähistamiseks pidasime 15. veebruaril uhke andmekaitsealase konverentsi „Kas privaatsus on unelm?“

• Mis võib olla põhjuseks, et ka peale 27. aastat ei ole inimestes teadlikkust isikuandmetest?

• Mis „ohud“ varitsevad meid erinevates kanalites ja kuidas olla tähelepanelikum oma andmete jagamisel?

• Millist eeskuju saaks nendes küsimustes ette näidata riik?

Miks saatejuht Geili Keppi räägib sellistest omadussõnadest nagu „uljus“ ja „teotahe“?

Kõigile neile küsimustele saad vastuse kui kuulad Andmehäälingu uut episoodi #10.

Andmehäälingu teise hooaja esimeses saates, on saatejuhil Geili Keppil külas AKI andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog ja SALV Technologies iduettevõtte andmekaitsespetsialist Silja Hundt.

Tänases saates räägivad spetsialistid iduettevõtlusega seotud andmekaitselistest teemadest.

Puudutatakse teemasid nagu:

• Mida välisturgudele laienev iduettevõte (startup) peaks silmas pidama?

• Miks on iduettevõttel tarvis andmekaitset?

Märksõnadeks: usaldus, hirm, risk

• Millises etapis iduettevõtte loomise juures kohaldub GDPR?

• Mis kelles peaks olema andmekaitsetingimused kui oled laienenud oma ettevõtlusega väljapoole Eestit?

Tänases osas arutavad Andmekaitse Inspektsiooni juristid Geili Keppi ja Karin Uuselu koos G4S turvatehnikadivisjoni direktori Priit Orassoniga kaameratest.

Saates saavad vastuse küsimused, millal võib inimene oma eramule kaamera kinnitada ja mida ta selleks tegema peab.

Priit Orasson toob välja erinevad tehnoloogilised võimalused ja mida peaks kaamerat ostes tähele panema. Milleks üldse kaamera ja milline on selle ohutu kasutamine.

Karin Uuselu toob välja mõisted „eesmärk“ ja „õigustatud huvi“, sealjuures Geili Keppi arutleb mõiste „nõusolek“üle.

Head kuulamist!